2017 aastal jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus

2017 aastal jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus „ …millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid“. EL määrus on otsekohaldatav õigusakt ning sadamatele niisamatähtis, kui näiteks Sadamaseadus.  Määruse ettevalmistamise käigus osales aktiivselt ka Eesti Sadamate Liit…tulemusega võib rahule jääda.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus 15 veebruar 2017.a.

(EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid.

Informatsiooniks ja tähelepanuks !

EL määrus on otsekohaldatav dokument, mille peab EL liikmesriik muudatusteta ning üheselt oma riigi õigussüsteemi üle võtma.

Määrus jõustus 2017 aastal, kuid selle ettevalmistamine kestis mitmeid aastaid. Esimesed eelnõud, mille EL Eestisse saatis ning mida aktiivselt käsitles ka Sadamate Liit, tulid vahemikul 2013 kuni 2016 aastani.

Sadamate Liit saatis mainitud perioodil oma mahukad seisukohad nii MKM-le kui ka Eesti esindusele EL juures. Meie ettepanekute mahukus ja ka teatud mõttes „asjalik teravus“ tulenes sellest, et EL määruse eelnõudes, perioodil kuni aastani 2016, oli palju niisuguseid sätteid, mis ei sobinud kuidagi Eesti õigussüsteemi. Eesti õigussüsteem, mis käsitles sadamateenuste sisulist külge, juurdepääsu sadamateenustele nii laevafirmade poolt kui ka sadamaoperaatorite poolt, sadama maa-ala kasutuseleandmist sadamaoperaatoritele-terminalidele, sadama alal konkurentsitingimusi, sadamates finants-tariifikorraldust, sadamate järelevalvet ning mitmeid muid aspekte… olid Eesti seadusandluses selleks ajaks reguleeritud oluliselt täpsemalt ja arukamalt, kui meile läbivaatamiseks saadetud EL määruse eelnõud.

Sarnane olukord oli ka Põhja –ja Lääne Euroopas. Probleemsed olid mitmed riigid Euroopa lõunaosas ja ka meile lähemal. Kuna sadamaoperaatorid ja laevafirmad ei pääsenud nende riikide sadamates mõistlikult oma asju ajama, tehtigi tugevat lobi EL võimustruktuurides, et Euroopas kord majja saaks. Seda siis püütigi teha igasuguste väga bürokraatlike ja Eestist vaadatuna mõtetute nõuetega. Kuna EL määrus on olemuselt otsekohaldatav õigusakt, siis oleks Eestil tulnud kõiki neid komisjone, aruandlust, „vaba juurdepääsu“ sadamatesse, täiendavat riiklikku järelevalvet ning mitmeid muid tegevusi kajastada oma seadustes ja sadamatel täitma hakata. Olime sellele tuliselt vastu paljuleheküljeliste kirjalike põhjendustega, mille MKM ja ka El esindus peaaegu muutmata kujul ka EL-le edasi saatis.

Niisugune on lühidalt teemaksoleva euromääruse taust. Nüüd, 2017 aastal jõustunud määrus on mõistlik ning Eesti sadamatele probleeme ei tekita.

Nõndanimetatud „EL Sadamateenuste Määrus“ puudutab TEN sadamaid, seega enamus Eesti sadamaid määruse sätted otseselt, esmapilgul, ei puuduta. Arvestades aga seda, et paljud määruse regulatsioonid on Eestis juba sätestatud mitmete valdkondlike seaduste kaudu, mis puudutavad kõiki sadamaid, siis saaks väita küll, et määruse sätted on Eesti sadamatele ammu tuttavad ning kujunenud aastatepikkuse praktilise töö käigus enesestmõistetavaks. Seepärast tasuks kõigil Liidu liikmetel Määrusega (eestikeelne tekst on lisatud) põhjalikult tutvuda, sest lisaks meile hästi tuntud õigusaktidele on lisandunud veel ka see otsekohaldatav Määrus.

Juhin tähelepanu vaid mõnele olulisele asjale, mida see määrus käsitleb:

  1. Määruses on läbiv mõte: „mitte tekitada sadamatele tarbetut koormust“ ja see on hea. Teades, millised olid selle määruse esmased tekstid, saan kindlalt öelda, et see väide peab antud määruse puhul paika. Väga harukordne EL määruse kontekstis on lõike (7) lause: Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus kehtestada erandeid, et vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse tekkimist… Sarnases võtmes on ka lõiked (11) ja (12).
  2. Saartevahelisi laevaühendusi korraldavad sadamaettevõtjad on märgitud ka lõikes (7).
  3. Vaadake näiteks lõiku (16). Enesestmõistetav, võrreldes sellega, mida sai lugeda varasemates Määruse eelnõudes.
  4. Lõige (17) puudutab laevade lipuriigile antavaid erandeid. Selles suhtes peab väga tähelepanelik olema…palun lugege! Samas, sarnane lähenemine peaks meile juba varasemaski tuttav olema…aga siiski.
  5. Lõiked (19) ja (20) on head ja mõistlikud. Meeldetuletuseks, varasemates Määruse eelnõudes olid punktid, kus sadamad peavad tagama juurdepääsu kõigile.

Merenduse õigussüsteemi revision 2017 (2016) – 2019 on alanud

Mitmete riigiasutuste ühisel algatusel, koostöös merendusvaldkonna  liitudega, sai sel nädalal alguse merendusse õigussüteemi revisioni projekt. Revisioni käigus struktureeritakse merenduse valdkonna suhteliselt keeruline õigussüsteem lihtsamini mõistetavaks.  Valmistatakse ette Merenduse Üldosa Seadus, mis annab suunised valdkondlikele seadustele: kaubandusliku meresõidu seadus, sadamaseadus, meresõiduohutuse seadus, laeva asjaõiguse ja laevaregistrite seadus, laeva asjaõiguse seadus. Kaotatakse Kaubandusliku meresõidu koodeksi järelejäänud osad ning liidetakse need Kaubandusliku meresõidu seadusega.
Revisjoni käigus vaadatakse üle ning tehakse parandused paljudesse seadustesse.
Eesmärgiks on muuhulgas:
  • korrigeerida seadustes sätted, mis soodustavad bürokraatiat;
  • töötada läbi ja juurutada Euroopa mereriikide parimad tavad;
  • anda soodustused merenduse arenguks laevanduses, veonduses ja sadamates.
Valminud on Revisioni Tegevuskava ning moodustatud Revisioni töörühm ning Revisioni komisjon. Sadamate Liit osaleb Revisioni komisioni töös.

18 Logistika Konverents 2016: Viktor Palmet ja Villu Vatsfeld “Sadamate arengud”

Konverentsil esitatud presentatsioon on kättesaadav nii Keynote (Mac arvuti) kui ka PowerPoint (Windows) formaadis kättesaadav siit: www.sadamateliit.ee/presentatsioon/ettekanne-nov-16.zip

Otseviited:

Mac arvuti: http://www.sadamateliit.ee/presentatsioon/ettekanne-sadamate-liit.key

Windows: http://www.sadamateliit.ee/presentatsioon/ettekanne-sadamate-liit.pptx

Laevaheitmete ja lastijäätmete aruande peavad sadamad nüüdsest esitama vaid keskkonnaametile

Sadama pidajatel tasub tähele panna, et muutunud on laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded. Riik vähendab sadama pidajate kohustust, sest kui varem pidi esitama aruande kalendriaasta jooksul sadamas vastuvõetud laevaheitmete ja lastijäätmete kohta kokku kolmele riigiasutusele, siis nüüd tuleb see esitada vaid Keskkonnaametile. Varasemalt pidi sadama pidaja esitama aruande ka Veeteede Ametile ning Veterinaar- ja Toiduametile. Sadama pidajal tuleb endiselt esitada aruanne üks kord aastas aruandeperioodi järgneva aasta 20. jaanuariks.

Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. aasta määrusega nr 78, mida muutis majandus- ja taristuminister oma 20. jaanuari 2016. aasta määrusega nr 7. Muudatused jõustusid 29. Jaanuaril 2016.

Kunda sadamasse jõudis 10 000. laev

Kunda sadamasse jõudis segalastilaev M/l Transmar, mis on 10 tuhandes sadamas sildunud laev.

Gibraltari lipu all seilav M/l Transmar saabub Kundasse Kotka (Soome) sadamast. Laeva  lastitakse 3000 tihumeetrit okaspaberipuud. Lasti sihtsadam on Monsteras (Rootsi).

Laevakülastusi arvestatakse Kunda sadamas alates 2. septembrist 1994, kui taasavati uus kaubasadam. „Ilusa ümmarguse numbriga laevakülastus sattus Kunda sadama 20. tegevusaastale loomulikult juhuse tahtel,“ sõnas sadama direktor Aleksander Nikolajev.

Statistiline kokkuvõte näitab, et 10 000 laeva 20 aastaga teeb keskeltläbi 500 laevakülastust kalendriaastas. „See ongi tavapärane Kunda sadama töökoormus, mille tulemusena käideldakse sadamas 1,6-1,8 miljonit tonni kaupa aastas,“ lisas Nikolaejv. Tegemist on ainult regionaalsete kaupadega, mis liiguvad eelkõige välisturgudele. Ekspordi osakaal läbi Kunda sadama on suurenenud käesoleval aastal 85 protsendini.  Suurema käibemahuga on kohaliku tööstuse üld- ja puistekaubad: paberipuu, puiduhake, pelletid, turvas, killustik ning põllumajandustooted.

Tänavu 7 kuuga on Kunda sadama kaubamahud olnud languses. Kokku on sadamat läbinud 843 600 tonni kaupa, mida on 15,6% vähem kui möödunud aastal.

Kunda sadam kuulub AS-i Kunda Nordic Tsement koosseisu, kes on olnud sadama taasavamisest saadik sadama arendaja ja pidaja.

Transiidikeskus tuleviku osas optimistlik

“Oleme saanud viimastel kuudel väga tõsiseid ostupäringuid, mis tõotavad meie teise poolaasta kaubamahte tõsta,” ütles Transiidikeskuse juht Erik Laidvee poolaasta majandustulemusi kommenteerides.

Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles juulis 22 620 TEU’d (TEU on 20-jalase konteineri tingühik), mis on 8,3% enam kui mullu samal perioodil. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž kasvas perioodi võrdluses 11,8%.

“Aasta seitsme kuuga käitlesime Transiidikeskuse konteinerterminalis 152 560 TEU’d, mida on 2,7 % enam kui möödunud aastal. Koos üldkaubaterminaliga oli 7 kuu kaubakäibeks 1 674 555 tonni, mis on 13,3% enam kui möödunud aasta samal ajal. Teeme pingutusi, et taaskäivitada konteinerliiklus Ro-Ro laevadega Muuga ja Vuosaari vahel ning loodame veel sel aastal kauba liikuma saada,” kommenteeris Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.

Ettevõtte juhtkond näeb võimalusi kiiremaks kasvuks. “Jätkuna edukatele Moskva ja Shanghai messidele oleme saanud viimastel kuudel väga tõsiseid ostupäringuid, mis tõotavad iseäranis üldkauba osas meie teise poolaasta kaubamahte tõsta. Ka meie terminalist väljuvate konteinerrongide arv suureneb iga kuuga ning juba täna veetakse rongiga ca 30% meie käideldavatest konteineritest,” ütles Laidvee.

Muuga sadama ja logistikapargi eeliseid näitab ka igapäevane elu. “Tallinna kesklinnas valitseb liikluskaos, mistõttu sadamast pääseb tipptunnil välja üks auto iga 5 minuti tagant. Muuga sadamast ja logistikapargist on tagatud vaba ja takistusteta väljaspääs kõikidele magistraalteedele,” lõpetas Laidvee.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.

Ühisprojekti rahastamiseks saavad Helsingi ja Tallinna sadamad toetuseks 11,3 miljonit eurot

(Uudis saadaval inglise keeles). Loe originaali siit.

On 16 October 2013, during the TEN-T Days 2013, European Commissioner for Transport, Siim Kallas, signed an agreement towards funding support of EUR 11.3 million for a joint project called Twin-Ports, between the Port of Helsinki and the Port of Tallinn.

The EU funding support will be used to improve and increase the capacity of ferry traffic between Helsinki and Tallinn. The total value of investments is EUR 56.3 million, and the support will cover 20 % of the costs. The Port of Helsinki will receive 76% of the support, while the Port of Tallinn will receive 24%.

The Twin-Port project is part of the TEN-T (Trans-European Network) MoS (Motorways of the Seas) Multi-Annual 2012-2015 programme.

Venemaa transpordiminister Partsile: Venemaa ei piira raudteevedusid Eesti suunas

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi kohtumisel Venemaa transpordiminister Maksim Sokolovi ja president Putini transpordinõuniku Igor Levitiniga kinnitati Eesti ministrile, et Venemaa poolt puuduvad igasugused administratiivsed piirangud raudtee läbilaskevõimele Eesti suunas.

Juhan Parts kohtus Venemaa ametivendadega täna Moskvas. Parts tõstatas kohtumisel WTO liikmelisusest tulenevate raudteetariifide ühtlustamise teema. Vene pool ütles, et raudteetariifid ühtlustatakse vastavalt Venemaa võetud kohustustele tuleva aasta aasta keskpaigas ning kinnitas et Venemaa poolt puuduvad igasugused administratiivsed piirangud raudtee läbilaskevõimele Eesti suunas. Mõlemad ministrid pidasid vajalikuks arendada Tallinn-Peterburi raudtee-ühendust, seda nii taristu kui ka teenuste poolest.

Vene pool nõustus Partsi ettepanekuga sõlmida valitsustevaheline raudteetranspordi alane koostöökokkulepe ja selle lahutamatu lisana plaan raudtee otseühenduse piirileppe sõlmimiseks. Otsustati luua ametkondade vaheline töörühm Tallinn-Peterburi raudteetranspordikoridori parendamiseks.

Pooled pidasid vajalikuks taasalustada kahepoolse transpordikomisjoni tööd. Eesti pool väljendas soovi kahepoolse lennuleppe uuendamiseks. Parts taotles Venemaalt Eestile ka senisest rohkem juhuveolubasid teenindamaks kasvavat nõudlust turismisektoris.

Uudise allikas: Logisitikauudised.ee

2012 väljus Muugalt viis aegade suurima lastiga laevaga

Möödunud aasta novembris väljus Muuga sadamast läbi aegade suurima lastiga laev. See oli eelmisel aastal juba viies kord, kui Muugalt väljunud laeva last on suurem kui ühelgi varasemal alusel.

Eelmisel aastal saadeti Muuga sadamast välja üha suurema lastiga laevu. Läbi aegade kümnest suurimast lastist veeti viis sadamast välja möödunud aastal. Sealjuures jõudis laev Blue Topaz suurima lastiga laevade nimekirja 2012. aastal kahel korral.

Enne eelmist aastat oli Muuga sadama suurima lastiga laevade TOP10 vääriline alus sadamast lahkunud 2009. aastal.

TOP 10: Muuga sadamast suurima lastiga väljunud laevad

Allikas: Logistikauudised.ee