2017 aastal jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus „ …millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid“. EL määrus on otsekohaldatav õigusakt ning sadamatele niisamatähtis, kui näiteks Sadamaseadus. Määruse ettevalmistamise käigus osales aktiivselt ka Eesti Sadamate Liit…tulemusega võib rahule jääda.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus 15 veebruar 2017.a.
(EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid.
Informatsiooniks ja tähelepanuks !
EL määrus on otsekohaldatav dokument, mille peab EL liikmesriik muudatusteta ning üheselt oma riigi õigussüsteemi üle võtma.
Määrus jõustus 2017 aastal, kuid selle ettevalmistamine kestis mitmeid aastaid. Esimesed eelnõud, mille EL Eestisse saatis ning mida aktiivselt käsitles ka Sadamate Liit, tulid vahemikul 2013 kuni 2016 aastani.
Sadamate Liit saatis mainitud perioodil oma mahukad seisukohad nii MKM-le kui ka Eesti esindusele EL juures. Meie ettepanekute mahukus ja ka teatud mõttes „asjalik teravus“ tulenes sellest, et EL määruse eelnõudes, perioodil kuni aastani 2016, oli palju niisuguseid sätteid, mis ei sobinud kuidagi Eesti õigussüsteemi. Eesti õigussüsteem, mis käsitles sadamateenuste sisulist külge, juurdepääsu sadamateenustele nii laevafirmade poolt kui ka sadamaoperaatorite poolt, sadama maa-ala kasutuseleandmist sadamaoperaatoritele-terminalidele, sadama alal konkurentsitingimusi, sadamates finants-tariifikorraldust, sadamate järelevalvet ning mitmeid muid aspekte… olid Eesti seadusandluses selleks ajaks reguleeritud oluliselt täpsemalt ja arukamalt, kui meile läbivaatamiseks saadetud EL määruse eelnõud.
Sarnane olukord oli ka Põhja –ja Lääne Euroopas. Probleemsed olid mitmed riigid Euroopa lõunaosas ja ka meile lähemal. Kuna sadamaoperaatorid ja laevafirmad ei pääsenud nende riikide sadamates mõistlikult oma asju ajama, tehtigi tugevat lobi EL võimustruktuurides, et Euroopas kord majja saaks. Seda siis püütigi teha igasuguste väga bürokraatlike ja Eestist vaadatuna mõtetute nõuetega. Kuna EL määrus on olemuselt otsekohaldatav õigusakt, siis oleks Eestil tulnud kõiki neid komisjone, aruandlust, „vaba juurdepääsu“ sadamatesse, täiendavat riiklikku järelevalvet ning mitmeid muid tegevusi kajastada oma seadustes ja sadamatel täitma hakata. Olime sellele tuliselt vastu paljuleheküljeliste kirjalike põhjendustega, mille MKM ja ka El esindus peaaegu muutmata kujul ka EL-le edasi saatis.
Niisugune on lühidalt teemaksoleva euromääruse taust. Nüüd, 2017 aastal jõustunud määrus on mõistlik ning Eesti sadamatele probleeme ei tekita.
Nõndanimetatud „EL Sadamateenuste Määrus“ puudutab TEN sadamaid, seega enamus Eesti sadamaid määruse sätted otseselt, esmapilgul, ei puuduta. Arvestades aga seda, et paljud määruse regulatsioonid on Eestis juba sätestatud mitmete valdkondlike seaduste kaudu, mis puudutavad kõiki sadamaid, siis saaks väita küll, et määruse sätted on Eesti sadamatele ammu tuttavad ning kujunenud aastatepikkuse praktilise töö käigus enesestmõistetavaks. Seepärast tasuks kõigil Liidu liikmetel Määrusega (eestikeelne tekst on lisatud) põhjalikult tutvuda, sest lisaks meile hästi tuntud õigusaktidele on lisandunud veel ka see otsekohaldatav Määrus.
Juhin tähelepanu vaid mõnele olulisele asjale, mida see määrus käsitleb:
- Määruses on läbiv mõte: „mitte tekitada sadamatele tarbetut koormust“ ja see on hea. Teades, millised olid selle määruse esmased tekstid, saan kindlalt öelda, et see väide peab antud määruse puhul paika. Väga harukordne EL määruse kontekstis on lõike (7) lause: Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus kehtestada erandeid, et vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse tekkimist… Sarnases võtmes on ka lõiked (11) ja (12).
- Saartevahelisi laevaühendusi korraldavad sadamaettevõtjad on märgitud ka lõikes (7).
- Vaadake näiteks lõiku (16). Enesestmõistetav, võrreldes sellega, mida sai lugeda varasemates Määruse eelnõudes.
- Lõige (17) puudutab laevade lipuriigile antavaid erandeid. Selles suhtes peab väga tähelepanelik olema…palun lugege! Samas, sarnane lähenemine peaks meile juba varasemaski tuttav olema…aga siiski.
- Lõiked (19) ja (20) on head ja mõistlikud. Meeldetuletuseks, varasemates Määruse eelnõudes olid punktid, kus sadamad peavad tagama juurdepääsu kõigile.
