Eesti Sadamate Liit on Logistikaklastri asutajaliige alates 2010. aastast. Sadamate Liit võttis sellega kvaliteetselt uue tegevussuunise… ühine koostöö kõigi transpordi-logistikasektori aktiivsemate ettevõtjatega. 

Arengustrateegia on kokkulepe, mis viib ühise tegevuse tulemusena Eesti logistilise asukoha, logistikasektori ja selle ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemisele logistikasektori ettevõtjate ühistegevuste kaudu. Arengustrateegia annab sobiliku baasi sektori ettevõtjate tegevuste harmoniseerimiseks ühise eesmärgi nimel ja võimaldab täpsustada konkreetseid arenguvisioone alavaldkondades ning ettevõtte (ja ettevõtjate gruppide) tasandil.

Arengustrateegia annab strateegilised suunised logistikasektori ekspordile suunatud tegevuskava väljatöötamiseks ning elluviimiseks aastatel 2010-2012. Samuti pannakse paika tegevusjuhised Eesti logistikasektori ettevõtjatele, kuidas ühiselt ja koostöös teiste sektoritega suurendada Eesti logistilise asukoha tuntust, tõstes seeläbi Eesti logistikasektori konkurentsivõimet ja suurendada terviklahenduste ja lisandväärtust pakkuvate toodete ja teenuste müüki rahvusvahelistele klientidele.

Arengustrateegia rakendamiseks on koostatud viis tegevuskava – ühisturunduse, tootmisvõimsuste jagamise, kommunikatsiooni, infotehnoloogia arenduse ja hariduse arendamise tegevuskavad. 2009. aastal läbiviidud logistikasektori ettevõtjate ja planeeritavate koostöötegevuste kaardistuse ja läbiviidud turu-uuringu tulemusena sõnastati eesmärgid, mille täitmisel Eesti kui logistilise asukoha ja Eesti logistikasektori (ettevõtjate) toodete ja teenuste tuntus maailmatasemel tõuseb oluliselt ning seeläbi

1. suureneb ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime;
2. suureneb Eesti ettevõtjate poolt osutatud logistikasektori teenuste lisandväärtus;
3. suureneb ettevõtjate ekspordikäive;
4. suureneb käive uutest toodetest ja teenustest;
5. tugevneb pikaajaline koostöö logistikasektori ettevõtjate ning ettevõtjate ja logistika sidusorganisatsioonide ja haridus- ja teadusasutuste vahel;
6. paraneb strateegiline planeerimine ning plaanide realiseerimiseks tehtavad tegevused on koordineeritud ning efektiivsemad;
7. luuakse uusi töökohti;
8. tehakse Eestisse rohkem välisinvesteeringuid (transpordi- ja tööstusettevõtted, tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted).

Arengustrateegia eesmärk

Arengustrateegia elluviimine omab märkimisväärset makromajanduslikku mõju nii Eesti logistikavaldkonnale kui majandussüsteemile tervikuna. Strateegia realiseerimisest saavad otseselt kasu logistika ja tarneahelate juhtimisega tegelevad ettevõtted, kui kaudselt seotud valdkonnad (sh IKT, finants- ja kindlustusinstitutsioonid, kinnisvaraarendajad, projekteerimisfirmad, ehitussektor, disainerid ja tootearendajad, turism, erinevaid tugiteenuseid pakkuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted). Strateegia realiseerimine kasvatab otseselt Eesti eksportivate tööstusettevõte konkurentsivõimet, kuna logistiliste kanalite efektiivsus on otseses seoses eksportööride klienditeeninduse taseme ja tarneahelate juhtimise kogukuludega.

Logistikasektori arengustrateegia eesmärgiks on sõlmida kokkulepe ettevõtjate ja tugistruktuuride ühisteks tegevusteks lähima viie aasta jooksul allolevate eesmärkide täitmiseks:

Eesmärk 1

Loodud on kliendihaldussüsteem, keskne infokanal, ühtne visuaal, sõnumid ja infokandjad ning kommunikatsioonivõrgustik, mille kaudu viiakse ellu turundustegevusi regulaarselt ja süsteemselt olulistel sihtturgudel ja kliendisegmentides.

Eesmärk 2

Klastripartnerite tootmisvõimsuste jagamise ning ressursside ühiskasutuse korraldamise kaudu arendatakse välja uued, kõrge ekspordipotentsiaali ja suure lisandväärtusega tooted ning teenused.

Eesmärk 3

Saavutatud on sektorisisene ühtne arusaam ja kokkulepe Eesti logistilise asukoha ja logistikasektori konkurentsieeliste kohta.

Eesmärk 4

Logistikasektori ühtsed sõnumid, sektori eripära ja toimemehhanismid on teadvustatud arvamusliidrite sihtgruppidele, kelle kaudu saavad potentsiaalsed kliendid infot Eesti logistikasektori kohta (välisministeerium ja EAS esindajad välisriikides, poliitikud, eesti avalikkus, ajakirjandus, jne), mille tulemusena avalik sektor teeb erasektoriga koostööd ekspordi edendamiseks.

Eesmärk 5

Koondatud on ettevõtjate sisend Euroopa Liidu, riiklike ja erasektori infotehnoloogia arendusprojektide elluviimiseks logistikasektoris.

Eesmärk 6

Algatatud on süsteemne koostöö sektori ettevõtjate ja haridus- ja teadusasutuste vahel eesmärgiga parandada õppetöö kvaliteeti ning tõsta ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet kõrgema kvalifikatsiooniga lõpetajate värbamise võimaluse kaudu.

Eesmärk 7

Klastri tegevuse tulemusena on suurenenud klastri liikmete ekspordikäive viiendal aastal projekti algusele eelnenud aastaga võrreldes vähemalt 30% võrra.

Arengustrateegia ajahorisont on kolm aastat. Strateegia ajakohasust vaetakse Juhtrühma ümarlaudadel regulaarselt vähemalt korra kuue kuu jooksul koos Arengustrateegia Tegevuskava elluviimise tulemuste analüüsiga.

 

TEGEVUSKAVA aastal 2009

2009. aasta on Eesti majandusele raske kriisiaasta. Meie sadamaettevõtlusele avaldab rahvusvahelise majanduskriisi kõrval otsest mõju ka Eesti sisemajanduse langus ja riigi eelarveraskused. Riikilikud tippstruktuurid on eelarvestressis, mis raskendab innovatiivsete majandusotsuste tegemist. Riigi majanduspoliitilisi samme tehakse arglikult, õigusloomes ollakse pigem valvsad ja kartlikud.

Kuid samas, Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Püüda järjekindlusega oma tahet saavutada. Sellest tulenevalt ka 2009.a. tegevuskava :

1. Sadamaseaduse eelnõu ettevalmistamine on veninud ning saanud poliitilise värvingu, mida süvendab riigi eelarvepuudujääk. Näiteks, Riigikogule esitatud eelnõus olid sadamate ehituslõivud suurendatud ligi 500 korda, samas majanduskomisjonis saabunud kainenemise järgi viidi lõivud mõistlikule tasemele. Kuid kohe võeti välja kogu peatükk, mis reguleerib merepõhja kasutamist sadamaehituses. Sadamate Liidu muid muudatusettepanekuid vaadati kahtlusega, kas nendes ei peitu mitte täiendavaid riigikulusid. Seega meie eesmärk 2009.aastal on jätkata sadamaseaduse paremaks muutmist riigikogu lugemistel ja eriti süveneda määruste ettevalmistamisele, mille töögruppides on Sadamate Liit esindatud.

2. MKM algatas 2008.a. lõpus Merenduspoliitika dokumendi ettevalmistamise. Algatus sattus ajale, mil innovaatilised ideed ja ettepanekud olid ja on eriti vajalikud. Kuid pärast algatustseremooniat töö seiskus, põhjuseks mingid ebaolulised formaalsed protseduurid. Sadamate Liidu eesmärk on järgida töörühmades oma seniseid ettepanekuid ja töö käigus genereerida uusi.

3. Jätkatakse tööd uue töölepinguseaduse muutmiseks eelkõige tööaja sätete osas. Sotsiaalministeeriumile ja Tööandjate Keskliidule on vastavad ettepanekud tehtud. Meie lähtekohad tuginevad vastavale eurodirektiivile.

4. Liitudevahelise koostöö edasine arendamine on väga vajalik. Hea koostöö on Tööandajate Keskliiduga ja Kaubandus-Tööstuskojaga. Samuti logistika, sadamaoperaatorite, laevaomanike ja transiidi liitudega. Meil on mitmeid ühiseid probleeme ja tihti on targem esindada kollektiivseid huve ja esineda mitme isiku nimel.

5. Vajalik on Transpordi arengukava 2007-2013 täiendamine, õigemini käesoleva majandusolukorraga vastavusse viimine, ehk nagu teevad mitmed suurettevõtjad oma seniste tööplaanidega, teha Re-Plan. Seda tööd saab jätkata muuhulgas Transiidikomisjoni kaudu, kuid ka Merenduspoliitika ettevalmistamise protsessis.

6. 2009.aastal toimub TRANSESTONIA konverents keerulistes tingimustes, kriisitingimustes. Kuid samas on käivitunud uued kauaoodatus protsessid konteinerkaupade transiidi edendamiseks. Ka Eesti Sadamate Liit esitab 11 mail toimuval konverentsid oma teesid.

7. Jätkatakse koostööd omavalitsustega. Eriti aktiivselt toimub koostöö Tallinna Liinna Merekomisjoniga.

8. Kasulik on saada kogemusi naaberriikidelt. Helsingi sadamaga ja ka uue Vuosaari sadamaga on loodud head kontaktid.

9. 2008. aastal olime meedias suhteliselt tagasihoidlikud. Asi oli selles, et meediale omane kriitikalembus oleks võinud kahjulikult mõjuda EL rahade eraldamisele Muuga sadama laienduseks ja ka meie äridelegatsioonide edule Hiinas. 2009. aastal tuleb meediasurvet tõsta.

10. 2007.a. üldkoosolek otsustas, et Liidu liikmete ühisüritusi tuleb korraldada 1 kord kvartalis. Seda otsust püütakse täita, 2009.a. I kvartalis toimus infopäev Kalvi mõisas. Veeteede Ametiga on olnud juttu järgmise infopäeva teemade suhtes.

11. Jätkatakse tegevust Eesti Tööandjate Keskliidus, Transiidikomisjonis, Mereakadeemia Nõunike Kogus, Transpordi ja Logistika kutsenõukogus, Tallinna Linnavalitsuse merekomisjonis ning MKM ja teiste ministeeriumide töörühmades ja komisjonides: näiteks Veeteede Ameti sadamakaptenite atesteerimiskomisjonis.

Kindlasti kerkivad paljud küsimused, millega tuleb töötada jooksvalt ja operatiivselt. Senine praktika näitab, et Liit on nendele reageerinud kiiresti ja tegusalt.

2009.a. tegevuskava ei too kaasa eelarvevahendite ülekulu.