Konverentsi avanud Parts rääkis, et Eesti võiks kujuneda Kasahstani jaoks oluliseks mereväravaks nii Euroopa Liitu kui ka kogu maailma ja Eestil on selleks arvestatavad eelised tänu meie süvasadamatele.

Kasahhide pakutavad kaubakogused on üsnagi suured ja nad on huvitatud keskmiselt 100 000 tonniste laevapartiide müümisest, mis eeldab sügavate sadamate olemasolu. Võrreldes konkureerivate transpordikoridoridega suudab Eesti pakkuda Kasahstani ettevõtetele madalamat logistikakulu transporditava kauba iga tonni kohta.

AS Tallinna Sadam on valmis leidma võimalusi investeeringuteks terminali või jaotuskeskuse loomiseks Kasahstani kaupadele.

Ärifoorumil osaleb 150 Kasahstani äriliidrit koos Eesti logistika- ja transpordiettevõtete juhtidega.

Enne ärikonverentsi algust külastas Juhan Parts ettevõtet KazMunaiGaz. Pärastlõunal kohtub minister Kasahstani transpordi- ja kommunikatsiooniministri Abelgazy K. Kusainoviga.

09.-10.02.2010 toimus Tallinnas teine rahvusvaheline raudtee-foorum üldnimetusega “1520″, kus arutati siinse regiooni raudtee ja transiidi tulevikusuundi. Foorum “Strateegiline partnerlus 1520 – Balti regioon” oli Eesti transiidi jaoks oluli­ne sündmus. Ürituse üheks olulisemaks esinejaks oli idanaabrite riigifirma Vene Raudtee president Vladimir Jakunin, kes on ka selle foorumi üks peamisi algatajaid ja kokkukutsujaid. Foorumil osalejad olid nii endistest N-liidu vabariikidest kui ka Soomest ja mujalt riikidest, mis kasutavad raudteed rööpavahega 1520 mm (millest tulenevalt ka foorumi nimi). Lisaks raudteefirmadele olid foorumil esindatud ka kaubaomanikud, ekspedeerijad, terminalioperaatorid jt.

Foorumi olulisust Eesti transiidisektorile ja majandusele laiemalt näitas kasvõi see, et ürituse avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, samuti võtsid foorumist osa muu hulgas nii Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kui ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tallinna Sadam oli foorumi üks suurtoetajaid.

04.03. külastas Tallinna Sadamat Lianyungangi Port Group Ltd ja Shipping China delegatsioon Lianyungang Port Group Ltd esimehe juhtimisel. Tegemist oli juba kolmanda kohtumisega samade poolte vahel eesmärgiga luua alternatiivne raudteel kulgev konteinerite veokanal Hiina ja Euroopa vahel (nn „Land Bridge“).

Lianyungangi sadama ja China Shipping Container Lines ühisettevõte, mille juht oli ka delegatsiooni koosseisus, on juba käivitanud konteinerite marsruutrongi Lianyungangi ja Kasahstani vahel. Eeldatavalt aprillis-mais avatakse marsruutrong Moskvasse. Arvestades, et Tallinna Sadamast suundub Moskvasse Baltimaade ja Soome ainus toimiv regulaarne konteinerite marsruutrong, saaks transpordikoridore ühendades luua unikaalse raudteeühenduse Lianyungangi ja Tallinna Sadama sadamate vahel, millel oleks oma nišš ajatundlike konteinerkaupade veol kahe mandri vahel. Arvestades konteinervedude kestust merel ja raudteel oleks arvestuslik kokkuhoitud aeg maasilla kaudu kaupade veol näiteks Lõuna-Korea lähtesadama ja Lääne-Euroopa sihtsadama vahel ca 23 päeva, ehk ligi pool mereveo kestusest.

Koosolekul osalenud ettevõtted [Eesti poolt lisaks Tallinna Sadamale veel EVR Cargo, Muuga CT, CF&S (China Shipping esindaja Eestis) ja Petromaks Spediitori AS (Transkonteineri esindaja Eestis)] leppisid maasilla käivitamiseks kokku ühise töörühma moodustamises ning sadamad ja Shipping China sõlmisid koostöömemorandumi Aasia-Euroopa elektroonilise maasilla loomiseks.

Seatrade Cruise Shipping Convention-it korraldatakse iga-aastaselt, alates aastast 1984. Sel aastal külastas messi ligi 11 000 inimest. Tallinna Sadam esines oma stendiga Euroopa kruiisisadamate turundusorganisatsiooni Cruise Europe ühises ekspositsioonis.

Rohkesti tunti huvi 2011.a. Tallinnas toimuvate kultuuriürituste kohta. EAS-i esindajatest ning SA Tallinn 2011 vastavateemalistest brošüüridest oli siinkohal rohkesti abi.

Messi raames anti USA kruiisiajakirja “Dream World Cruise Destination” poolt Tallinnale üle autasu Best Destination Experience (Independent) – ehk kaudselt tõlgituna “parim sihtkoht omal käel ringivaatamiseks,” mille saaja valivad välja suurimate kruiisifirmade esindajad oma klientidelt saadud tagasiside põhjal. Lõpptarbija jaoks on väga oluline, et sihtkohas on mugav ja turvaline omal käel hakkama saada. Tegemist on igal juhul suure tunnustusega Tallinnale ja s.h. ka Tallinna Sadamale.

Vastavalt sellele sätestab Sadamaseaduse uue redaktsiooni (15.06.2009) paragrahv 31 lõige 7 sadama pidaja või sadamaoperaatori kohustuse korraldada ohtlikku lasti käitleva töötaja koolitust vähemalt üks kord iga viie aasta jooksul Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ameti poolt heaks kiidetud programmi alusel. Isik, kelle vahetu tööülesanne on ohtliku lasti käitlemine, peab omama koolituse läbimist tõendavat dokumenti, milles on ära toodud konkreetne koolitusprogramm. Koolitusprogramm tuleb koostada näidisprogrammi alusel:

Näidisprogrammi avamiseks kliki SIIA.

 Kutsume konkursil osalema kõiki Eesti logistikaprofessionaale ning palume saata oma Aasta Logistikateo lühitutvustus, vastates küsimusele:

„Milline oli 2008/2009. aastal ellukutsutud ja rakendatud logistiline parendus, mis kasvatas teie ettevõtte efektiivsust, käivet, kasumit, tarnekindlust, varude ringlemiskiirust, klientide rahulolu, optimeeris tegevust ja aitas säästa kulusid?”

 Logistikateenuste pakkuja ning transpordifirmade puhul võib konkursile esitada parenduse, mis on kasvatanud ettevõtte klientide vastavaid näitajaid. Võistlustöö kirjelduse palume koostada lakoonilises vormis ning see peab kindlasti andma vastused järgmistele küsimustele:

• Mis oli logistikateo eesmärk?
• Milline oli logistikateo protsess?
• Millised on tänaseks selgunud tulemused?

Aasta Logistikateo maksimaalselt 100 sõnast koosnevat tutvustust ootame hiljemalt 14. septembriks 2009 e-mailidele tanel.raig@aripaev.ee või sensei@sensei.ee

Kõigi kandideerivate Logistikategude seast valitakse zhüriiliikmete poolt välja 10 finalisti. Zhürii on seitsmeliikmeline ja selle koosseisu kuuluvad logistikaajakirjanikud ning Eesti Logistikaühingu juhatuse liikmed. Finaali pääsevaid töid tutvustatakse Äripäeva transpordirubriigi, Äripäeva kuukirjade „Logistika” ning „Transport ja Logistika” vahendusel. Samuti Äripäeva veebiversioonis.

Finaliste hinnatakse nii zhürii, kui Eesti logistikaavalikkuse poolt hääletamise teel. Sealjuures on zhürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal. Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse jagunemise korral saab määravaks zhürii otsus.

Finalistide hindamise reglementi on käesolevast aastast sisse viidud uuendus, mis muudab  logistikategude kajastamise ja hindamise varasemaga võrreldes oluliselt põhjalikumaks. Nimelt on võistlustööde esitamise tähtaeg toodud varasemaks, et võimaldada źüriiliikmetel finalistidega isiklikult tutvuda ning neid Äripäeva ja Logistikauudised.net vahendusel enne avaliku hindamisvooru avamist põhjalikult kajastada.

Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamise tseremoonia toimub 11. novembril O$TUJUHTIMI$E ja LOGISTIKA AASTAKONVERENTSI 2009 raames. Need kuupäevad tasub oma kalendrisse juba varakult kirja panna! Lisainfot aastakonverentsi kohta leiate kodulehelt www.sensei.ee

Konkursi Aasta Logistikategu 2009 kalender

Logistikateo esitamise tähtaeg: 14.09.2009.

Logistikateo maksimaalne maht: 100 sõna

Logistikategu saata aadressile: tanel.raig@aripaev.ee / sensei@sensei.ee

Finalistide väljakuulutamine: 23.09.2009. Äripäeva Logistikas

Aasta Logistikategu 2009 võitja selgub: 11.11.2009. Ostujuhtimise ja Logistika Aastakonverentsil.

Merenduskonverentsist, millega tähistatakse ka Maailma merepäeva (World Maritime Day) on saanud traditsioon, kus kohtuvad Eesti mere-, transpordi-, avaliku- ja akdeemilise sektori esindajad ning ettevõtjad, et üheskoos arutada olulisi merendusteemalisi küsimusi, seada sihte ning pakkuda välja lahendusi, mis oleksid kasulikud nii Eesti majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Konverentsi slogan “Meresõit on vajalik”, mille autoriks peetakse Rooma väejuhti Pompeiust 50 aastat e.Kr., kõlab kriisimajandusega Eestis eriti päevakohaselt. Oleks meil oma lipu all tugev laevastik, suudaksime mitmetest probleemidest, sealhulgas kaubavahetuse defitsiidist kergemini jagu saada.

Loe lähemalt…