Juubelikonverents: 760 aastat transiiti läbi Eesti. Hiljuti toimunud traditsioonilisel Eesti transiidi- ja logistikasektori aastakonverentsil TransEstonia 2008 kõlasid paljude esinejate suust muremõtted seni Eesti majandusedu üheks oluliseks aluseks kujunenud sektori tuleviku ja arenguvõimaluste suhtes. Samas konverentsil esinenud riigi esindajate ettekandeid jälgides jäid kõlama ka uued optimistlikumad noodid. Põhjuseks teatud muutused rõhuasetustes, kuna seninägematult palju räägiti riigi rollist just erasektoriga koostöö arendamisel ning ka selle sektori vajalikkusest Eesti majanduse jaoks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ettekandes rõhutati mõtet, et pole võimalik võita mängu, selles osalemata, e. majanduses on kõik valdkonnad tähtsad ja nendega tuleb tegeleda, kuid muutunud oludes vajadusel muudetud prioriteetidest lähtuvalt. Ta tunnustas transiidisektori traditsiooni pikaajalisust rõhutavate konverentsi korraldajate teravmeelset Eesti transiidi 760.juubeli äramärkimist, arvestades alates 1248.a. 15.mail Tallinnale annetatud Lübecki õiguse kehtima hakkamisest, mis tõi kaasa sajandeid rahvusvahelises kaubanduses õitsenud ja veonduses ilma teinud Hansaliidu ajajärgu ka Eestimaale.
Ka Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi ettekandes räägiti esmakordselt esindusorgani poolt selle valdkonna osas tellitud vastava uurimistöö tulemustest ning ka plaanidest valdkonna temaatika edaspidiseks laiemaks käsitlemiseks Riigikogu töös. Ta rõhutas vajadust pikaajaliseks ettevaatavaks sektori poliitikaks, toetudes Riigikogus kinnitatavale vastavale arengukavale, ning tõi riigi ülesandena välja vajaduse kaasa aidata transiidi ja logistika arengule läbi pikajaliste süsteemsete investeeringute, regulatsioonide loomise, järelevalve teostamise ning usaldusväärse maine kujundamise. Laiemalt tuleks kasutada ka parlamendi ja riigi teiste juhtinstitutsioonide võimalusi transiitkauba lähte- ja sihtriikide suunal, aga samuti EL-i võimalusi transiiti pärssivate probleemide, nagu piirilületus, lahendamiseks. Märkimist leidis ka Majanduskomisjoni poolt tellitud uurimistöö põhijäreldustes sisalduv ootus Ida-Lääne suunaliste transiitvedude edendamisel riigilt poliitiliste erimeelsuste vähendamise ja infrastruktuuri arendamist tagavate otsuste tegemise suhtes, aga ka Eesti kui transiitmaa turunduspoliitika tõhustamise soovitused. Eesmärgiks tuleks seejuures seada riigi poolt infrastruktuuri arendamise ja muude toetavate tegevuste kaudu transiitvedude ümberorienteerimine masskaubalt lisandväärtuse loomisele. Samuti tuleks ümber vaadata riiklike infraettevõtete dividendide võtmise alused, luues selle kaudu võimalused pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks. Riik koos äriettevõtetega peaks PPP raames aitama rakendada meetmed, mis tagavad läbi Eesti kulgevate globaalsete tarneahelate usaldusväärsuse, efektiivsuse ja mõistlikud kulud.
MKM ettekandes, mille esitas Transiidikomisjoni vastutav sekretär Heldur Vaher, anti ülevaade transiidisektori keerulisest olukorrast täna, riigi-poolsetest tegevustest transiidi-logistikaklastri arendamisel ning Eesti koridori konkurentsivõime kasvatamisel, samuti esitati ka julge visioon klastri arengutest aastaks 2016, mille refereerimiseks aga puuudub kahjuks hetkel leheruum. Rõhutamist leidis vajadus süvendada riigi poolt arusaama, et transiit ja logistika on üheks oluliseks Eesti rahvusliku rikkuse allikaks, mis võimaldab suurendada teenuse eksporti, parandada väliskaubandusbilanssi, tõsta tööhõivet ja maksutulu.
Mõistuse võit tuleb!Meedias on juba kajastamist leidnud nii akadeemik Mihhail Bronshteini ülevaade transiidisektori probleemidest ja ajaloost kui ka Tiit Vähi passionaarne esinemine, mis oli kantud äripraktiku ja riigimehe muremõtteist tänase transiidisektori, aga laiemalt ka kogu majanduse suhtes. Kuid kajastamata on jäänud meedias tema väljendatud Sillamäe sadama kursi optimistlik juhtmõte: „Mõistuse võit tuleb!”
AS Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand andis põhjaliku ülevaate Tallinna Sadama tegevusest uute võimaluste leidmisel muutunud turusituatsioonis ning kavandatud projektidest uute kaupagruppide, eelkõige konteinerite laiemaks kaasamiseks. Pole kahtlust, et riigi lähiaja valikutest sõltub, kas Tallinna Sadam realiseerib oma potentsiaali saada uueks konteinersuursadamaks Läänemere regioonis või mitte.
Eesti Sadamate Liidu juht Viktor Palmet oli sunnitud konstateerima, et tehes traditsiooniliselt juba neljandat korda möödunud transiidiaasta peamiste tendentside ja sündmuste ülevaadet, on tal esimene kord tuua välja nii viletsat pilti. Kuid helgema poole pealt oli ka nüüd võimalik märkida nii mõndagi, näiteks, Koidula raudteejaama ehitusprojekti käivutmist, mitmeid sadamate investeeringuid, Tallinki arengut, läbimurret eeldavat koostööd Eesti Logistikaühingu ning IT ja Telekommunikatsiooniliidu vahel, Tallinna Lennujaama rekonstrueerimist jne.
Raudtee on võtiRaudteetemaatikat sisse juhatanud AS Spacecom juht Oleg Ossinovski rääkis oma isiklikust nägemusest Eesti raudteesektori arengutest ja oma usust küll ebaõnnestumisega lõppenud, kuid siiski Eesti transiidisektorile palju head teinud Spacecomi kangelasliku võitluse tähendusse tänaseks juba riigi omandusse taasjõudnud Eesti Raudteega. Selle valdkonna jätkuks rääkis
MKM teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter raudteinfrastruktuuritasu arvestamise metoodika muutmise probleemistikust, riigi kaalutlustest ja valikutest selle taga ning rõhutas, et mai lõpust kehtiva variandi puhul on tegu teatud määral ajutise kompromissvariandiga, mille kallal töö jätkub. Kommenteerides lühidalt eelkõneleja poolt tõstatatud süüdistusi ka riigi aadressil, märkis ta poliitkorrektselt, et ilmselt Spacecomi äriplaan lihtsalt ei sobinud kõige paremini Eesti konkreetsesse keskkonda ja taustsüsteemi, mida autorile tundub, et juhtus ju ka teiste raudtee-ettevõtjatega…
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann peatus lähemalt raudteekonteinervedude arengurobleemidel, märkides, et tervikuna on konteinerveod raudteel püsivalt kasvanud, kuigi nende osakaal konteinervedude üldmahus on veel suhteliselt väike ning omab suurt kasvupotentsiaali. Samuti tõi ta välja mõned takistavad asjaolud, milleks on eelkõige kontienerite veoks vajalike raudteeplatvormide ebapiisavus ning Moskva piirkonnas asuvate raudteetolliterminalide seni piiratud käitlemisvõimsused, kuigi neid kavatsetakse laiendada.
Eesti transiidiparadigma muutus
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk rääkis Eesti transiidi olevikust ja tulevikust, rõhutades, et endisele lähedasel kujul ta jätkuda ei saa põhjustel, millest poliitilise fooni halvenemine on vaid üks, kuigi protsesse järsult ja ootamatult kiirendanud põhjus. Ta rõhutas, et jutt transiidi tulevikust on laiem kui jutt vaid ühe majandussektori tulevikust. Tegelikult on see jutt Eesti geograafilise asendi kui ressursi kasutamisest ja Eesti positsioneerimisest rahvusvahelises globaalses majanduses, kus kehtivad ka tavapärased majanduskriteeriumid põhimõttel: suured marginaalid tähendavad ka suuremaid riske. Ta tõi välja, et naftakeskne Eesti transiidi edukas arengutsükkel rajanes suuresti reageerival, mitte proaktiivsel lähenemisel ning tekitas illusiooni, et transiit on tegevusala, kus piisab vaid tarnijate rahuldamata nõudlusest, operaatorite initsiatiivist ja normaalsetest suhetest infraettevõtetega. Erasektori ja riigi strateegilise koostoime vajadust ei tajutud. Edu jätkumine tulevikus eeldab aga diversifitseerimist ja orienteerumist põhikaubavoona konteinervoo teenindamisele ja uutmoodi klastri rajamisele, kus kaubavoole antakse täiendavat väärtust, luuakse jaotuskeskusi, kombineeritakse erinevaid transpordiliike ja laiendatakse geograafilist suhtlemisvõrku väljapoole senist Venemaa-keskset. Rõhutamist leidis mõte, et mahuka konteineräri käivitamine on võimalik vaid tegevusparadigma põhimõttelise muutmise teel, s.h. erasektori ja riigi teistsuguse koostöö, majanduspoliitika ja välispoliitika parema kooskõla, pikaajaliste, EL, Vene ja Hiina partneritega koordineeritud, investeerimisprogrammide abil. Vastasel juhul jääme rahvusvahelisel logistikateenuste turul vaid väikeseks nishimängijaks ja klastri kui terviku tegevusmahud tõmbuvad oluliselt kokku.
Eesti transiidiklastri ühe eduloo taga seisva firma DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski avaldas imestust, et talle tundus algul, nagu oleks ta sattunud kalli kadunukese pidulikule mälestamistseremooniale, hiljem aga, et hoopiski 1.mai poliitkoosolekule. Ta soovitas rääkida eelarvamusteta ja ausalt sektori probleemistikust, mitte nii nagu Bill Clinton, kes hakkas vassima ja sellepärast sattus impeachment’i äärele, ning püüda mõista igal tasandil, et transiidis kui rahvusvaheliste teenuste konkurentsitihedal turul ei ole tegu olukorraga, kus meie kui teenuse osutajad valime keda teenindada, vaid meid valitakse teatud kriteeriumite alusel, millele tuleb lihtsalt vastata, muidu tööd ei saa. Just sellise mõistmise puudumises nägi ta ühte tänaste raskuste ja probleemide põhjust.
Üheks tõusvaks täheks transiidiäris on muutumas autode transiit Euraasia turule. Selle võimalustest ja perspektiividest, mis ulatuvad miljonite autodeni aastas, samuti kontienervedude tehnilistele mängureeglitele paljuski sarnastest seaduspärasustest (suured ookeanilaevad, spetsiaalne tootlik tehnika, Hiina kasvava osatähtsusega lähteriigina, laevaliinide mõju kasv, efektiivsus ja spetsialiseerumine, kaubaomanike-poolsed sadamate ja partnerite valikukriteeriumid, kiirelt kasvav raudteetranspordi osatähtsus, konsolideerumine kogu logistikaahelas jne.) ning Paldiski ja Sillamäe sadamate suurest potentsiaalist selles valdkonnas rääkis ESTEVE Terminal AS juhatuse esimees Üllar Raad.
Hiina? Hiina!
Eesti operaatori argipäevamuredest ja võimalustest Hiina kaupade tarnimisel Venemaale rääkis selles vallas pikaajalist kogemust omav GreenCarrier Estonia juht Raido Rebane, rõhutades oma võrdlustabelites Eesti eripärana seni teistega võrreldes suhteliselt vähest riigi toetust ja huvi nii oma maa võimaluste turundamise, kui ka eriti riigi ainupädevuses olevate küsimuste (piiriületus, toetav välispoliitika jmt.) osas. Ta väitis, et tänane globaalne konkurentsitihe logistikateenuste turg on sunnitud lähtuma ameerika dessandi põhimõttest: „kui on 30% olemas, pane jooksu, küll ülejäänud 70% järgi tuleb!”.
Hiina teemaga jätkates vastava konteinerterminali tähendusest Eestile rääkinud TransEstonia eestvedaja Illimar Paul rõhutas, et majanduskeskused tekivad transpordivõrgustike olulisemates sõlmpunktides ning transpordivahendite arenedes ja kaubavahetuse iseloomu muutumisel muudavad ka need sõlmpunktid oma asukohta. Transiit ei ole seejuures eraldiseisev majandusharu, vaid see on osa riigi majandussüsteemist, mille toodanguks on makrotasakaalu parandav logistikateenuste eksport. Seejuures tulu saab teenida ainult reaalse nõudluse olemasolu korral, kuid selle nõudluse tekitamine pole transiidikoridori enda võimuses. Eeltoodud kontekstis on Hiina projekti arendamisel võimalus luua just Eestisse uus rahvusvaheline logistiline sõlmpunkt ning sellega kaasneb ka ladude, ekspositsioonipindade, büroolinnakute, olme- ja majutussektori, finantsteenuste, kinnisvara ja turismi ning muude kaasnevate riigi healolu kasvatavate teenusesektorite areng. Kuid ajalugu õpetab, et taoliste sõlmpunktide tekke suurim vaenlane on raisatud aeg ja konkurentsihuvidest kantud vastutegevus, aga ka mõistmatus võimaluste ärakasutamise suhtes, mida ilmutatakse ühiskonna juhttasanditel.
Kui seda piiri ees ei oleks… Maksu- ja Tolliametist rääkis tänastest Eesti-Vene piiriületuse probleemidest ja kavandatavatest projektidest nende lahendamiseks, s.h. EL-VF pilootprojektist, mis hõlmab Vaalimaa (Soome), Narva ja Terehova (Läti) piiripunkte. Viktor Novokrestshenov AS-st Sivex tutuvustas aga lõpuks ühte IT-põhist autode piirijärjekordade vältimise süsteemi ASKOTS, mille rakendamine aitaks kaasa ühe maismaa autovedude mahtude kasvuga potentsiaalselt kaasneva probleemi lahendamisele.
Vello Valm
Kokkuvõtteks võib märkida, et konverentsi esinemisi ja paneeldiskussioone läbivaks leitmotiiviks oli arusaam, et probleeme ei tule karta, vaid lahendada, sest need pole muud kui võimalused. Avaldati lootust, et kui head ajad transiidis olid halvad nõuandjad, siis nüüdsed halvad ajad peaks looma eeldused hea nõu tekkeks. Selleks aga tuleb teha jõupingutusi, et aidata kaasa mõttemallide ja –stampide ning mentaalsuse muutumisele igal tasandil seoses logistika- ja transiidiklastri arendamisega, s.h. ka vastavat selgitust ja õpetustööd tehes. Kõike seda teha aga tuleks lähtuvalt motost: „unistagem ja tegutsegem!”
