Postitused

Ühisprojekti rahastamiseks saavad Helsingi ja Tallinna sadamad toetuseks 11,3 miljonit eurot

/in /by

(Uudis saadaval inglise keeles). Loe originaali siit.

On 16 October 2013, during the TEN-T Days 2013, European Commissioner for Transport, Siim Kallas, signed an agreement towards funding support of EUR 11.3 million for a joint project called Twin-Ports, between the Port of Helsinki and the Port of Tallinn.

The EU funding support will be used to improve and increase the capacity of ferry traffic between Helsinki and Tallinn. The total value of investments is EUR 56.3 million, and the support will cover 20 % of the costs. The Port of Helsinki will receive 76% of the support, while the Port of Tallinn will receive 24%.

The Twin-Port project is part of the TEN-T (Trans-European Network) MoS (Motorways of the Seas) Multi-Annual 2012-2015 programme.

Tallinna Sadam kavandab kasvu

/in /by

Tallinna Sadama nõukogu võttis eelmisel nädalal vastu ettevõtte tuleva aasta eelarve, mille kohaselt ettevõtte tegevustulud kasvavad tuleval aastal võrreldes tänavusega 20 protsenti.

Prognoositav käideldava kaubamahu kasv on 4% ning sadamat läbivate reisijate arvu kasv 5%.

Vastuvõetud eelarve kohaselt planeerib AS Tallinna Sadam tuleval aastal käidelda kaupu 30 miljonit tonni, mis on 1,2 miljonit tonni rohkem kui tänavune prognoos. 2013. aasta reisijate arvuks planeerib ettevõtte 9,17 miljonit reisijat, mis teeks 437 000 reisijat rohkem kui käesoleva aasta prognoos.

ASi Tallinna Sadam finantsjuhi Marko Raidi sõnul näeb ettevõte tegevustulude kasvu ennekõike 2012. aasta lõpus soetatud multifunktsionaalse jäämurdja Botnica rendile andmisest, aga ka sadamatasude ja reisijatasu tulu ning hoonestusõiguse tulude kasvust.

Tallinna Sadam arvestab kaubamahtude prognoosimisel, et vedellasti mahtude langus, mis tulenes eelkõige Ust-Luuga sadama masuuditerminali käikulaskmisest, on jõudnud madalaimasse seisu. Operaatorid näevad juba tuleval aastal võimalusi asendada kaotatud mahud teiste kaubasaatjate vedellastiga.

Samuti loovad Tallinna Sadama viimastel aastatel tehtud investeeringud võimalusi ka teiste kaubaliikide, eelkõige konteinervedude kasvuks. „Tallinna Sadama lähiaastate strateegiline suund on liikuda mahukaupade teenindamiselt keerukamat ja komplekssemat käitlemist nõudvate ja suurema lisandväärtusega teenuste poole, luues keskkonna transpordi- ja logistikasektori arenguks, “ märkis Marko Raid.

Kinnitatud eelarve kohaselt ootab ettevõte tuleval aastal 104 miljoni eurose tegevustulu juures üle 38 miljoni euro puhastulu. Tallinna Sadama poolt 2013. aastal omanikule ehk Eesti riigile planeeritava dividendimakse otsustamine on kavas uuel aastal.

Allikas: Logistikauudised.ee

Tallinna Sadam sai 50miljonilise jäämurdja omandiõiguse

/in /by

Teisipäeval allkirjastasid ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil ja Arctia Shipping Ltd president Tero Vauraste jäälõhkuja MSV Botnica omandiõiguse ülemineku akti.

Seetõttu heisati Botnical ka Eesti lipp. Suvel Vahemeres Itaalia firmadele veealuseid ehitustöid teinud MSV Botnica on hetkel Aadria mere rannikul Ravennas kai ääres. “Seoses lipuvahetusega toimub veel dokumentide kontroll ning ülevaatus klassiühingu ja Eesti veeteede ameti poolt,” ütles Kiil. Eesti suunas hakkab MSV Botnica liikuma tõenäoliselt homme.

Teisipäeval Eesti lipu alla saanud MSV Botnical on peal 14-liikmeline eestlastest meeskond kapten Aivo Palmi juhtimisel. Kõrvuti Eesti meremeestega on alusel ka kuus Soome meeskonnaliiget.

“Laev on üsna spetsiifiline ja elektroonikat täis, mistõttu on meil abiks varem Botnical töötanud soomlased,” märkis 13aastase kaptenistaažiga Palm. “Laeva juhtimine käib arvutite abil, mis tähendab seda, et alust on võimalik kahe meetri täpsusega ühe koha peal hoida tuulega kuni 25 meetrit sekundis,” iseloomustas ta.

Eestisse tulekuks kulub Botnical kapten Palmi sõnul orienteeruvalt 4300 meremiili. “Alustame mööda Vahemerd, ümber Gibraltari ja Atlandi ookeanis Ibeeria poolsaart mööda põhja suunas,” kirjeldas Palm teekonda. “Seejärel jääb teele kõikide meremeeste mure Biskaia laht ning siis juba Põhjameri, Skagerraki väin ja olemegi Läänemeres.”

Eestisse jõuab MSV Botnica jõulueelsel nädalal, jäämurdeperiood algab järgmise aasta jaanuaris. Alus hakkab Soome lahes jääd murdma kuni aastani 2022 vastavalt Tallinna Sadama ja Veeteede ameti vahel sõlmitud teenuselepingule.

Tallinna Sadam sõlmis Soome laevafirmaga Arctia Shipping Ltd lepingu 1998. aastal valminud jäämurdja MSV Botnica ostuks 23. oktoobril. Tallinna Sadam soetas jäämurdja tulenevalt Eesti riigi strateegilisest huvist tagada jäämurdeperioodil ligipääs Soome lahes asuvatesse Eesti sadamatesse. Aluse ostuhind oli 50 miljonit eurot.

Mitmeotstarbeline jäälõhkuja MSV Botnica valmis Aker Finnyardi laevatehases 1998. aastal. ICE-10 jääklassi kandva aluse pikkus on 97,3 ja laius 24,3 meetrit.  Vabas vees on MSV Botnica maksimumkiirus 16,5 sõlme, kuni 80sentimeetrises jääs suudab laev liikuda kiirusega kuni kaheksa sõlme. Maksimaalne jää paksus, mida MSV Botnica suudab ühtlasel kiirusel läbida, on 1,2 meetrit.

Uudise allikas: Logistikauudised.ee

Hiina Lianyungangi sadam Tallinna Sadamas

/in /by

04.03. külastas Tallinna Sadamat Lianyungangi Port Group Ltd ja Shipping China delegatsioon Lianyungang Port Group Ltd esimehe juhtimisel. Tegemist oli juba kolmanda kohtumisega samade poolte vahel eesmärgiga luua alternatiivne raudteel kulgev konteinerite veokanal Hiina ja Euroopa vahel (nn „Land Bridge“).

Lianyungangi sadama ja China Shipping Container Lines ühisettevõte, mille juht oli ka delegatsiooni koosseisus, on juba käivitanud konteinerite marsruutrongi Lianyungangi ja Kasahstani vahel. Eeldatavalt aprillis-mais avatakse marsruutrong Moskvasse. Arvestades, et Tallinna Sadamast suundub Moskvasse Baltimaade ja Soome ainus toimiv regulaarne konteinerite marsruutrong, saaks transpordikoridore ühendades luua unikaalse raudteeühenduse Lianyungangi ja Tallinna Sadama sadamate vahel, millel oleks oma nišš ajatundlike konteinerkaupade veol kahe mandri vahel. Arvestades konteinervedude kestust merel ja raudteel oleks arvestuslik kokkuhoitud aeg maasilla kaudu kaupade veol näiteks Lõuna-Korea lähtesadama ja Lääne-Euroopa sihtsadama vahel ca 23 päeva, ehk ligi pool mereveo kestusest.

Koosolekul osalenud ettevõtted [Eesti poolt lisaks Tallinna Sadamale veel EVR Cargo, Muuga CT, CF&S (China Shipping esindaja Eestis) ja Petromaks Spediitori AS (Transkonteineri esindaja Eestis)] leppisid maasilla käivitamiseks kokku ühise töörühma moodustamises ning sadamad ja Shipping China sõlmisid koostöömemorandumi Aasia-Euroopa elektroonilise maasilla loomiseks.

 

Uudiskiri, AS Tallinna Sadam, oktoober 2009

/in /by

Valmis AS Tallinna Sadama oktoobrikuu uudiskiri. Loe lähemalt…

Uudiskiri, AS Tallinna Sadam, juuni 2009

/in /by

Valmis AS Tallinna Sadama juunikuu uudiskiri. Loe lähemalt…