2012.a. TEGEVUSE KAVA
2011.aastal hoogustusid mitmed õigusloomega ja riiklike tegevuskavadega seotud suurprojektid, milles Sadamate Liit aktiivselt osaleb. 2012. aastal hoogustub uue pikaajalise Riikliku Transpordi Arengukava ettevalmistamine, mille üheks eesmärgiks on Euroopa Liidu tugifondide saamine Eesti transpordisüsteemi, sealhulgas merendussektorisse. Möödunud aastase Sadamate Liidu tegevuse tulemusel Riigikogu ja ka Riigikontrolli suunal hakkas MKM ja Veeteede Amet senisest rohkem pöörama Riigikogu ja Rahandusministeeriumi tähelepanu Jäämurdmise arengukava elluviimise võimalustele. Sadamate Liit peaks ka 2012. aastal oma peamiste huvide eest aktiivselt väljas olema.
Õigusloome alal on 2012. aastal plaanis muuta Sadamaseadust. Kavandatavad muudatused on hetkel vähesed, kuid Liidu liikmetel on võimalus esitada ettepanekuid, mida nad ise peavad vajalikuks Sadamaseaduses muuta. Praktilise töö käigus on neid kindlasti tekkinud.
Keskkonnaministeeriumis on üleval kaks määruse eelnõud. Üks puudutab reostustõrje meetmeid ja teine ballastvete protseduure. Sadamate Liit on nende eelnõudega Keskkonnaministeeriumis tegelenud; senistel tendentsid on kontrolli all, kuid 2012. aasta kujuneb nendes küsimustes tõenäoliselt murranguliseks.
Oleme mitme ministeeriumi töörühmade liikmed, omame esindatust Transiidikomisjonis, Merendusnõukojas ja Tööandjate Keskliidu nõukogus, oleme Kutsekoja transpordi ja logistika kutsenõukogu liige ning Mereakadeemia nõunike kogu liige.
Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et oma aktiivse esindatusega erinevates organisatsioonides püüda lühemas ja pikemas perspektiivis muuta sadamasektorit tugevamaks.
Vaata ka 2014-2015.a. tegevuskava →
Vaata ka 2013.a. tegevuskava →
Vaata ka 2012.a. tegevuskava →
Sadamate Liidu liikmete huvid paljuski kattuvad, kuid loomulikult on ka üksikhuve. Püüdes siiski tegutseda põhimõttel, et üksikhuvid ei domineeriks ühishuvide üle, reageeritakse siiski ka igale üksikküsimusele. Sellest tulenevalt ka 2012.a. tegevuskava :
1. MKM algatas 2012.a. algul uue pikaajalise Transpordi Arengukava dokumendi ettevalmistamise. Arengukava võetakse tõenäoliselt vastu 2013.aasta lõpus. Sadamate Liidu tegevus seoses sellega saab olema ettepanekute tegemine eelarvevahendite planeerimiseks ja ka arengukava rakendusmeetmete määratlemine koostöös teiste organisatsioonidega.
2. 2011. aastal aktiviseerus rahvusvaheline keskkonnakaitse alane tegevus, mis puudutab ka Eesti meretransporti. Põhiteemad, milleks on väävli emisiooninormid laevakütustes; laevade ballastvete konventsiooni rakendamine; merereostuse nõuete kehtestamine (muuhulgas Helcom konventsioonide valguses). 2012. aastal on need teemad kõik päevakorras ning nendega tuleb väga palju tööd teha.
3. Liitudevahelise koostöö edasine arendamine on väga vajalik. Hea koostöö on Tööandajate Keskliiduga ja Kaubandus-Tööstuskojaga. Samuti logistika valdkonnas Logistikaklastriga. Veidi on aktiviseerunud koostöö ka Laevaomanike Liiduga. Merenduse nõukoda on mitmel korral küsinud Sadamate Liidu seisukohti (ühiskohtumine Riigikogu majanduskomisjonis, Mereakadeemia reformiküsimused) Meil on mitmeid ühiseid probleeme ja tihti on targem esindada kollektiivseid huve ja esineda ühiselt. Ei ole kahtlust, et 2012. aastal see koostöö muutub veelgi aktiivsemaks seoses eespool nimetatud tegevustega.
4. Vajalik on Jäämurdmise Arengukava 2006-2013 taaskäivitamine, sest selle programm seiskus aastate eest seoses majanduskriisiga. Sadamate Liidu ettepanekul lülitati resolutsioon arengukava jätkamise vajalikkuse kohta Merenduspoliitika dokumenti. Riigikogu majanduskomisjon on võtnud selle küsimuse oma kontrolli alla.
5. 2012.aastal toimub TRANSESTONIA konverents väga huvitaval ajajärgul. Logistikaklastri aktiivne tegevus välisturgudel 2010-2011. aastal avas mitmete huvitavate riikide riigiasutuste ja suurettevõtete uksed Eesti logistikaettevõtjatele. TRANSESTONIA 2012 peamised teemad puudutavad mitte ainult Venemaad vaid pigem tõhusa mõjuvahendina SRÜ riike (näiteks Kazahstan).
6. Jätkatakse tööd kohalike omavalitsustega. Uues Transpordi Arengukavas peaks sätestama riigi-kohalike omavalitsuste- ettevõtjate koostööpõhimõtted. Küsimust ei saa taandada vaid lihtsalt sadamate raha eraldamisele valla kassasse.
7. Kasulik on saada kogemusi naaberriikidelt. Merenduspoliitiliste meetmete väljatöötamiseks jälgitakse naaberriikide kogemusi. Sadamate Liidul tuleks 2012. aastal leida võimalus sellekohaste kohtumiste korraldamiseks. Klastrist vabanenud raha seda ka võimaldaks. Töötada läbi ettepanek ja kavandada konkreetsed tegevused Liidu liikmete sõiduks Venemaale, et täpsemalt selgitada nii Venemaa kui ka sellega seotud riikide arengutega meretranspordi valdkonnas.
8. Liidu ühisüritustel pakutakse päevakajaseid ettekandeid vastava ala parimatelt spetsialistidelt ja ka oma liikmetelt. Sadamakaptenite Assotsiatsiooni suunised tuleks 2012.a. ühisüritusel kindlasti läbi arutada.
9. Jätkatakse tegevust Eesti Tööandjate Keskliidus, Transiidikomisjonis, Mereakadeemia Nõunike Kogus, Transpordi ja Logistika kutsenõukogus ning MKM ja teiste ministeeriumide töörühmades ja komisjonides. Tehakse koostööd ka Merenduse Nõukojaga.
10. Osaletakse 2012.a. majandusfoorumidel ja konverentsidel. Jälgitakse meediat ja vajadusel avaldatakse survet meedia vahendusel või esinetakse arvamustega päevakajastel teemadel. Jätkatakse aktiivset tööd õigusloome valdkonnas, milleks muuhulgas tutvustatakse Sadamate Liidu eesmärke Riigikogu komisjonide vastvalitud liikmetele ja juhtidele.
11. Arvestatakse Sadamate Liidu 2011.a. tegevuse revisjoni ettepanekut tuleks 2012. aastal läbi vaadata kogu Liidu põhikirja terviktekst võttes aluseks 1. jaanuaril 2012.aastal jõustunud Mittetulundusühingute seaduse uus redaktsioon. Selleks tegevuseks ei ole vaja kaasata juriste ega kanda täiendavaid kulusid.
Muuhulgas tuleb Registrisse seadusega kehtestatud korras teatada muudatustest juhatuse koosseisus, mis toimusid 18. mai 2012.a. üldkoosoleku otsusega.
Kindlasti kerkivad paljud küsimused, millega tuleb töötada jooksvalt ja operatiivselt. Senine praktika näitab, et Liit on nendele reageerinud kiiresti ja tegusalt.
2012.a. tegevuskava ei too kaasa eelarvevahendite ülekulu.
Viktor Palmet
Tegevdirektor
Vaata ka 2013.a. tegevuskava →
Vaata ka 2014.a. tegevuskava →